Minu jaoks on õppimine olnud aastaid sügavalt seotud eneseväärtusega.
Uskusin, et mida rohkem ma tean ja mõistan (intellektuaalselt), seda rohkem tekib ka rahu ja täidetuse tunne.

Aga seda ei juhtunud.

Teadmised kasvasid ja koos nendega eemaldumine endast – kehast – sisemine rahu jäi ebastabiilseks ja kasvas ajas koos rahutusega.

Keha ei muutunud koos sellega.

Alles somaatilised kogemused – ja eriti töö kehaga läbi puudutuse, hingamise ja tantra – tõid midagi, mida ma olin otsinud läbi mõistuse.

Mitte vastuseid.
Vaid kogemuse.

Kogemuse sellest, mida tähendab olla päriselt kohal oma kehas.

Rahus. Ühenduses. Elus.

Sellest hetkest alates muutus ka minu suund. Ma ei otsinud enam ainult teadmisi, vaid lähenemisi, mis loovad otsese kontakti keha, närvisüsteemi ja emotsionaalse kogemusega.

Allpool on osa sellest teekonnast – õpingud ja praktikad, mis on kujundanud minu tööd selliseks, nagu see täna on.